Jumalik pääsemine allveelaevalt

Fotol Jeffrey poseerimas Indoneesia troopilise saarestiku külapoe väravas.

Ameeriklane Jeffrey

Veebruaris – märtsis 2025 käisin proovireisil Paapua Uus Ginea saare lähedal asuvas hajaasustusega troopilises saarestikus. Tegin seal läbi 10-päevase kajakimatka, mis püsib ereda ja kustumatuna minu mälestustes tänase päevani. Üheks minu reisikaaslaseks oli seal ameeriklane Jeffrey Van Fleet Hammond. 10 päeva väldanud seiklusel sai meie 11-liikmeline seltskond omavahel päris hästi tuttavaks ja nii lobisesime me ka Jeffrey’ga erinevatel teemadel. Sain teada, et mees on endine USA mereväe allveelaevnik ja seda teist põlve. Jeffrey rääkis mulle järgmise loo:

Teenistus allveelaeval

1970. aastal asus Jeffrey teenima kapteni assistendina (ingl. keeles YEOMAN) USA mereväe Balao-klassi allveelaeval SS391 USS Pomfret. Meeskonna suuruseks oli 89 meremeest. II Maailmasõjas osalenud laev oli selleks ajaks auväärses veterani staatuses. Sel ajal seilas allveelaev Ida- ja Kagu-Aasia vetes ning tegi koostööd piirkonna USA liitlastega. Aastatel 1955 – 1975 toimunud Vietnami sõjas oli laeva ja meeskonna missiooniks luureinfo kogumine Lõuna-Hiina Meres. Pimeduses tõusti veepinnale ja tehti fotosid Vietkongi liitlaste (NSVL ja Hiina) poolt riiki toodava sõjavarustuse kohta. Vee all kohtuti mõõdukalt distantsilt ka NSVL ja Hiina allveelaevadega, kuid mingeid intsidente ei kaasnenud. Teiste riikide allveelaevade päritolu tuvastati huvitaval viisil – nimelt sõukruvide poolt tekitatava hääle järgi, mis iga riigi allveelaevadel erinev ja äratuntav.

USA mereväe Balao-klassi allveelaev SS391 USS Pomfret

Vajumine ookeanisügavustesse

Augustis 1970 patrullis laev Filipiinide ja Vietnami vahelistes vetes ligikaudu 200 jala (70m) sügavuses, kui äkitselt kadus nii vahelduv-, kui ka alalisvool. Laev muutus juhitamatuks ning hakkas vajuma 37 kraadises kreenis ahter ees ookeani sügavustesse. Allveelaevasid testitakse kindla protokolli järgi ning üheks olulisemaks testimise meetodiks on sügavustest. SS319 USS Pomfret sügavustest oli 400 jalga (ca. 135m), millest sügavamale laev kunagi sukeldunud ei olnud. Jeffrey sõnul oli tema senise praktika sügavaim test olnud 300 jalga (ca. 100m), kui laeva meeskond lahingolukorra õppesimulatsiooni tegi.
Elektri kadudes käivitus laeval lahinguhäire, süttisid punased avariituled, tööle hakkasid sireenid jne. Tugeva kreeni tõttu valgus köögi supikateldest supp põrandale ja voolas mööda käiguteed allapoole, muutes põranda libedaks. Püsti jääda oli sisuliselt võimatu ning mehed kukkusid ja libisesid mööda vahekäiku üksteise otsa suunaga ahtri poole. Mõõdetud andmete kohaselt vajus laev 574 jala (ca. 190m) sügavusele. Laeva 4 tolli (ca. 10cm) paksune kere lekkis ning meeskond oli paanikas. Mingil müstilisel viisil õnnestus laeva filipiinlasest madrus Martinezil ulatuda kuidagi avariirestardi lülitini, misjärel lülitus sisse varuvool. Laeva järsk vajumine lakkas ning see õnnestus stabiliseerda.

Kriitiliste hetkede taustsüsteem

Jeffrey sõnul ei ole temale teadaolevalt ükski allveelaev niivõrd järsu nurga all sukeldunud või vajunud, kuna see on äärmiselt ohtlik. Allveelaeva lekkimine on aga tõsine oht mitmes mõttes. Esiteks muutub laev raskeks ning suure hulga vee puhul on uppumine lühikese aja küsimus. Lisaks oli selle ajastu allveelaevadel suur hulk akusid elektriajami jaoks. Soolase vee sattumine akudele oleks põhjustanud kloriingaasi tekke, mis on inimestele äärmiselt mürgine ja eluohtlik. Ilmselgelt teadis meeskond seda kõike!

SS391 USS Pomfret edasine ajalugu

Ohu möödudes jätkas SS391 USS Pomfret meeskond oma tavapärast rutiini, kuid Jeffrey sõnul teadsid kõik peale juhtunud intsidenti sisimas, et tegemist oli selle laeva luigelauluga USA mereväes. Ja täpselt nii läkski, sest laev suundus tagasi USA’sse, kus see mõne aja pärast Türgi riigile müüdi.

Muud huvitavad faktid SS391 USS Pomfret kohta

Vb. lihtsalt niismaa huvitav teada, kuid II Maailmasõja jooksul käis USS Pomfret kokku kuuel eri tüüpi lahingmissioonil, mille käigus uputati kokku viis eri suurusega Jaapani alust ning päästeti ookeanist mitmeid USA ning Jaapani lennukipiloote. Peale II Maailmasõja lõppu teenis USS Pomfreti pardal aastatel 1948 – 1951 Jimmy Carter – USA president 1977 – 1981.

Allveelaeva töötingimused olid rasked, sest seal valitses pidev palavus. Kõige “jahedam” koht oli torpeedoruum, mille keskmine temperatuur oli ca. 38°C. Sellises palavuses oli tavapärane see, et meeskond tegi tööd aluspükstes.

Läbielatu kokkuvõte Jeffreylt

Jeffrey ei ole enda sõnul usklik mees, kuid palvetas vetesügavustesse vajudes enda sõnul kogu südamest Jumala poole ning kinnitas mulle oma kindlat veendumust, et just Jumal päästis sel päeval tema ja kogu SS319 USS Pomfret meeskonna kindlast surmast.

 

Jeffrey loo pani kirja Madis Pikat